Eestit nimetatakse sageli idufirmade maaks – siit on alguse saanud Skype ja paljud teised tehnoloogiaettevõtted. Aga mis on idufirma, kuidas see erineb tavalisest alustavast ettevõttest ja kuidas idufirmad raha kaasavad? Selles artiklis anname ülevaate.
Mis on idufirma?
Idufirma (inglise keeles start-up või startup) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav ja skaleeruv ärimudel. Idufirma ei ole veel “päris firma”, kus täpselt teatakse, kuidas raha teenida, vaid pigem grupp inimesi, kes alles otsivad selleks võimalusi.
Idufirmat eristab teistest alustavatest ettevõtetest see, et tema toodet või teenust pole veel äriliselt tõestatud, väljakujunenud kliendibaasi pole ning ärimudel on pidevas arengus ja võib protsessi käigus isegi kardinaalselt muutuda. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutseb tehnoloogia- või tarkvaraalal, sest seal on uue toote arendamise kulud väiksemad.
Kust tuli sõna “idufirma”?
Ingliskeelne start-up kirjutatakse eesti tekstis tsitaatsõnana kaldkirjas ja ülakomaga, näiteks start-up’id. Toimetaja Erkki Sivonen on öelnud, et võttis vaste idufirma tõenäoliselt 2000. aastate keskel Eesti Ekspressis käibele.
Keelenõuandjad on pakkunud ka termineid käivitusfirma ja käivitusettevõte, kuid need pole laiemalt levinud. Pakutud on ka sõna iduettevõte, sest “firma” tähendab nii ettevõtet kui ka ärinime. 2011. aastal pidas Peep Nemvalts sõna idufirma liiga kujundlikuks ja pakkus neutraalsemaks vasteks algäri või lähteäri.
Kuidas idufirma alustab?
Idufirma algab tavaliselt asutaja või kaasasutajatega, kellel on idee mõne probleemi lahendamiseks. Asutajad kontrollivad turgu probleemi- ja lahendusintervjuude abil ning ehitavad minimaalse toimiva toote (minimum viable product, MVP) ehk prototüübi, et oma ärimudelit arendada ja kinnitada. Ärimudeli kujundamisega ei tasu siiski liiga vara kiirustada: Paul Grahami sõnul on alguses kõige tähtsam ehitada midagi, mida inimesed tahavad.
Levinud lähenemine on nn lean startup, mille puhul ettevõtja muudab oma eeldused selgeks ja testib neid tsüklis “ehita – mõõda – õpi”. Eesmärk on luua ettevõtet paindlikumalt ja väiksemate kuludega olukorras, kus ressursse on vähe ja määramatus suur.
Ebaõnnestumise risk
Idufirmade ebaõnnestumise määr on väga kõrge. Uuemate analüüside järgi ebaõnnestub viie aasta jooksul umbes 65–80% idufirmadest, sõltuvalt valdkonnast ja piirkonnast. Ühe valimi põhjal oli kõige levinum põhjus tarbijate huvi puudumine toote vastu. Väike osa idufirmadest saavutab aga suure edu ja mõni kasvab ükssarvikuks ehk erafirmaks, mille väärtus ületab miljard USA dollarit.
Kuidas idufirmad raha kaasavad?
Idufirma tegevuse rahastamiseks on mitu võimalust:
- Omafinantseerimine: kui asutajad rahastavad tegevust ise, nimetatakse seda inglise keeles bootstrapping.
- Äriinglid: eraisikud, kes investeerivad oma isiklikku raha.
- Riskikapital: investeerimisfondid ja riskikapitalifirmad, mis koondavad mitme isiku raha.
- Teenitud tulu: võimalik on investeerida ainult juba teenitud raha, kuid siis kasvab firma tavaliselt palju aeglasemalt kui hästi rahastatud konkurent.
Kiirema kasvu saavutamiseks kaasavad idufirmad sageli välisinvesteeringuid, andes vastu osa ettevõttest. Investeeringu saamist nimetatakse raha kaasamiseks ja idufirma võib seda teha oma tegevuse käigus mitu korda.
Riskimärkus: idufirmadesse investeerimine on kõrge riskiga, sest ärimudel on alles tõestamata ja investeering võib kaotsi minna. See artikkel ei ole investeerimisnõuanne.
Kiirendid
Idufirmade kiiremaks arenguks on loodud ettevõtete kiirendid (accelerator). Kiirendi aitab alustaval ettevõttel ideed arendada ja viib selle kokku võimalike investoritega. Enamik kiirendeid annab liituvatele firmadele väikese investeeringu ehk seemneraha ning võtab vastutasuks raha ja võrgustikule juurdepääsu eest ettevõttes osaluse.
Tuntud kiirendid on näiteks Seedcamp Euroopas ning 500 Startups ja Techstars USA-s. 2012. aastal asutati Eesti esimesed kiirendid Startup Wise Guys ja GameFounders. Eesti idufirmad on osalenud ka sellistes programmides nagu Startup Sauna ja Ignite100.
Eesti idufirmad
Tuntuim Eestist pärit kunagine idufirma on Skype, mis on nüüdseks kasvanud suurettevõtteks. Tõestatud ärimudeliga, kuid endiselt kasvufaasis ettevõtetena on nimetatud Zeroturnaroundi ja Fortumot. Palju meediakajastust sai rõivaste virtuaalne proovikabiin Fits.me.
2019. aasta märtsi seisuga oli Eestis ligi 500 idufirmat, kus töötas 5700 inimest. Neist 3078 töötas Eestis ja 23% olid välismaalased.
Näiteid kiirendites osalenud Eesti idufirmadest
- Qminder – nutikas järjekorra haldamise tarkvara
- Sportlyzer – kestvusspordialade virtuaalne treener
- Erply – veebipõhine majandustarkvara jaemüügiks
- VitalFields – detailne asukohapõhine ilmateade põllumeestele
- GrabCad – inseneride suhtlus- ja töövahendusportaal
Kokkuvõte
Idufirma on ettevõte, mis otsib alles oma ärimudelit ja püüab kasvada kiiresti. Rahastus tuleb sageli äriinglitelt, riskikapitalistidelt või kiirenditest, kuid kasvada saab ka omavahenditest. Eesti on oma väiksusest hoolimata andnud maailmale mitu tuntud idufirmat.